• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
Nafta ja toorainete hinnalangus võib tekitada uue võlakriisi, kirjutab ajakirjanik Matthew Lynn MarketWatchis.
Nafta
  • Nafta
  • Foto: EPA
Järgnevalt avaldame Matthew Lynni arvamusloo naftat eksportivatest riikidest:Milline võiks olla järgmine suur finantskriis? Kas tehnoloogiasektori mulli lõhkemine? Või hoopis aktsiaturu totaalne kollaps? Need võivad juhtuda. Aga kõige tõenäolisemaks võib pidada seda, et mitmed riigid hakkavad nafta ja toorainete hinnalanguse tõttu pankrotti minema.
Rahvusvaheline Valuutafond arutab praegu, kas anda abiraha nafta hinnalanguse tõttu kannatavale Aserbaidžaanile või mitte. Tundub, et Venezuela on jälle pankrotistumas ja põhjus on täpselt sama. Ja Ecuador võib minna sama teed. Palju tähtsamad riigid võivad neile järgneda – kõige märkimisväärsemad oleks ehk Venemaa ja Saudi Araabia. Kumbki neist ei pruugi olla maksevõimeline, kui toorainete hinnad püsivad pikemat aega sellisel tasemel.
Peagi võib saabuda uus riikide võlakriis. Seekord oleks keerisesse tõmmatud aga toorainete eksportijad. Sarnaselt eurotsooni kriisile jõuavad kaotused lõpuks ka pangandussüsteemi. See tähendab, et pangad ja riigid vajavad erakorralist abi.
Venemaa majandus on jõudnud surutisse – viimaste andmete kohaselt on aastane majanduslangus olnud 3,7 protsenti. Rubla on olnud aga vabalangemises ja riik põletab oma reserve tempokalt. President Vladimir Putin ei ole suutnud majandust mitmekesistada ja moderniseerida. Ta jättis riigi täielikult energiaturgude mõjusfääri. See ei saa hästi lõppeda.
See, kaua riigid vastu peavad, selgub tulevikus. Ühte asja me 2008. ja 2011. aastal aga õppisime – võlakriis võib kiiresti muutuda panganduskriisiks. Kui Kreeka, Portugal ja Iirimaa olid pankrotti minemas, jõudsid kaotused kiiresti ka pangandussüsteemi.
See võib uuesti juhtuda energiaeksportijatega. Pangad on andnud laene riigi kontrolli all olevatele naftafirmadele ja arendusprojektidele – need võivad peagi aga hapuks minna. Üks põhjuseid, miks Euroopa pangandussektori aktsiad on aasta algusest odavnenud ligi 30 protsenti, on arusaam, et pangandussektor võib saada nafta hinnalanguse tõttu suuri kaotusi.
Sellel nädalal proovis Deutsche Bank investoritele kinnitada, et pank on „kaljukindel“. Tavaliselt tekitavad sellised avaldused investorites hoopis ebakindlust.
Maailma ressursid, eriti IMFi ja Maailmapanga omad, on praeguseks Euroopa võlakriisi tõttu madalale tasemele langenud. Iirimaa võib peagi tilgutite alt pääseda, aga Kreeka ja Portgual vajavad jätkuvalt tähelepanelikku hoolt. Ei tundu, et Kreeka suudaks lähemas tulevikus iseseisvalt kahe jala peal seista.2016. aastal ei peaks ükski riik sõltuma ainult naftaekspordist. Need, kes oma majandust ei reformi, satuvad tõsistesse raskustesse. Kui nad ei suuda reforme läbi viia, peaks neil laskma ehk pankrotti minna.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele